Ahto aia külastus on minu selle aasta tippkogemus. Midagi nii ilusat pole mul olnud au kohata. Kivi-Lillemäe talu on täielikult oma nime väärt. Siin on kivid, lilled, erinevad pinnavormid. Suure territooriumi korrastatus, loomingu maitsekus, harmoonia. Erilisuse annab just see suurte kivide kasutus, mis saab võimalikuks vaid masinate kaasamisel ja materjali olemasolul loomulikult. Ja kui panna nüüd ainuüksi kivid rahasse ümber, nagu meil kombeks on kõike arvestada, siis… Hindamatu. Kõike seda tööd ja ilu nähes süda rahuneb ja tekib hoopis teadmine, et sellist ilu ei ole lihtsalt võimalik hävitada ning ohvriks tuua. Terve mõistus peatab siin raudruunadki.
Ahto tabasime rohimiselt.
Esmalt loodud kiviktaimlaosa on sel suvel siiani jäänud puutumata, kuigi oli plaanis. Lihtsalt rasked mõtted kodu saatusest röövisid jõu ja tahtmise. Tuleb tunnistada, et sellele vaatamata on väljanägemine täiesti rahuldav. No mis – ilus ikka.
Majja viib kivitrepp ja sisenejat saadavad taimed. Kaks mõnusat majavalvurit ka muidugi.
Tahaaeda saab jällegi mööda treppi astudes.
See, mis sealtpoolt vaates avaneb, on võrratu. Ja seda nüüd sügisel, kui muidu kiviktaimlaaeg on ju juunis.
Muru on seesama, mis Inglismaal. Peenraääred korrektsed. Kivimultš.
Aia südames on elulõngaring, okkaline roos keskel.
Püsikute peenart raamib korrektselt pügatud elupuuhekk.
Kohati on kasutatud ka nn jämedamat kivimultši.
Iluaia osa on hiljuti laiendatud ning loomisel on hiiglaslik hostade kollektsiooniala suurte kuuskede alla.
Talu põhisissetuleku annavad hobused. Raudtee tulekul tuleks sellest loobuda, sest ühe variandi puhul lõikaks trassiosa ära juurdepääsu karjakoplitele.
Hobulausuja vestlemas sõbraga.
Maja ees teispool teed on looduslik korrastatud ala koos tiigiga.
Nurga taga peidus aga väike aiamaja koos suveköögiga
Vana veskikivi jahvatab ära kõik tühisuse tolmu ja viib ajatuse rahusse.
Jäägu ainsaks teeks siia paika seesama lihtne talutee. Kaitsku Looja ja kõik meie head mõtted seda suurt elutööd ja seda pererahvast. Ma tänan, et mu silm sai seda kõike näha.
Mari aed 
Comments on: "Tohutut ilu nägemas" (5)
Need vaated teevad sõnatuks. Fantasiline! Võrratu ilu ja kui palju! Peab ikka ajukääbik olema, et üldse kaaluda võimalust sealt üle sõita. Huvitav, kas keegi üldse on seal vaatamas käinud või vaatavad ainult kaarti, et näe hea kant raudteele. Närvikulu kuipalju, aga võitled õige asja eest. Õnneks on sul tõelisi sõpru ja toetajaid.
Meile pakuti ka naabrite juures valmistatud imehead rullbiskviiti, mille vahel Esko talus valminud kohupiim. Ka Esko talu on suurte probleemide ees ja võitleb oma eksistentsi eest. Naabrite juurde saaks aga edaspidi 10 km-se ringiga. Küsimused jäävad õhku.
Selle aia külastamine oli ka minu sellesuvine tipphetk ja ka mina palun kõiki jumalaid, et see ilu jääks puutumata ja see pere jääks puutumata, Inimeste elutöö hävitamist ei kompenseeri mitte miski, ei kuidagi.
Fantastiline aed, mida ise olen küll paraku vaid piltidelt läinud. Aitäh neid imelisi vaateid jagamast
Käin iga päev tuuri piltidest üle, ei jõua ära imetleda. Usun, et ma ka kunagi seda aeda näen ja veel pikki aastaid kõik huvilised. See imetlemine läks mul midagi maksma ka. Kõrvetasin juustusaiad praegu ära. Süüa ikka kõlbavad ja pidi vist kõhule hea olema. On saabunud pime aeg. Ongi tore, saab küünalt põletada, Toksingi praegu küünlavalgel, sest ei leia sobivat seinalampi. Olen ju ikka veel suvilas. Kamin köeb, mõnus on. Soovin mõnusat õhtut sullegi.